Haigus tuli külla

 Igal ööl magan ma nagu nott, sügavalt ja rahulikult, kuid täna oli midagi teisiti. Öösel tahtsin juua palju vett, pea oli paks ning imelik oli olla. Akent lahti teha ei saanud, sest Britta oma haigusega tunneb väga tugevalt külma ja teda rohkem külmetada ma ei soovi. Vähklesin ja siplesin ning hommikul ärgates olin väga uimane, see kord täielikult teadlik, et olen Tšehhis.
 Ilm oli kehv ja tuuline, seega oligi väga hea voodis vedeleda. Peale hommikusööki tuppa tulles tundsin väga ränka peavalu ja kihelust kurgus. Kurku kuristasin soolveega ja kuna magusaisu on suur, sõin juurde ka mett.
 Arvasin, et peavalu ja valgusekartus on tingitud migreenist mis mul vahetevahel välja lööb, kuid peale pisikest uinakut ja ikka valu kannatades otsustasin end kraadida.
 Ütleme ausalt, ma ehmusin tohutult kuna avastasin, et mul on palavik. Ausalt öeldes tekkis palavik juba üleeile, kuid tänu raviteele ja paracetamolile läks see järgmiseks päevaks ära, kõik oli super.

Ma ei taha mitte mingil juhul haige olla, sest tulin siia enda kooli esindama, ilma nautima, linna nägema ja inimestega suhtlema (siin on tohutult toredad ja sõbralikud inimesed).
 Võtsin rohtu ja proovisin end ravida, kuid olin ikka päev läbi siruli maas. Südamest loodan, et sain kõigest tuulekülma ning et see palavik pole tingitud nakkusest mille Britta mulle anda sai. Angiin on väga nakkav, seega kartuseks on põhjust! Olen tugev tüdruk, seega siiralt usun, et hommikuks on kõik läinud ning olen virk ja kraps.
 Seega pole mul tänase päeva kohta muud öelda, kui et tunnen end väga halvasti oma tervise tõttu ja et olen päev läbi end ravinud ja maganud maha ilusa sooja päikesepaistelise ilma.

Tugevat tervist kõigile!