Majutuse juurde olid tulnud kooli õpilased, kes pidid meid juhatama postkontori juurde, sinna me jõudsimegi!
Bussi peale läks kaks õppegruppi + kaks õpetajat - kokku koos bussijuhiga oli meid ligi 50 😄
Bussi sisse minnes pidi loomulikult oma nime ütlema ja ega pole muud võimalustki, et minu nime siin valesti kirjutatakse, kuuldakse või hääldatakse. Niisiis olen teada saanud, et minu nimeks on Onnika, Anika või mis kõige parem Nica. Ega sellest ei ole midagi, lihtsalt veidi naljakas.
Bussi jõudes saime ainult meie, eestlased, kaks väikest kilekotti, kus oli saiakesi, banaane, õuna, mahlu jne (super armas, tundsime end väga erilisena).
Ekskursioon Viini võis alata wohooooo!! Aga oot, midagi on veidi viltu, kas me saame tõesti õigesti aru ja terve päev räägitakse tšehhi keeles, kõikide külastatavate kohtade juures on pikalt juttu ajaloost mis on kõik tšehhi keeles ?? Jaa - nii see on .. Tõesti, ühtegi inglise keele õpetajat ei olnud, veel vähem eesti keele õpetajat, seega ei jäänud meil muud üle kui poistega hästi kokku hoida ja teha nägu, et teame juba niigi ajaloost kõike👌
Loomulikult oli sõit huvitav ja kohtasime väga ilusaid vaateid, kaugustikus olid kaunid mäed, loodus oli roheline ja päike naeratas kõrgel taevas. Olgu jah, enamus tee oli kiirtee, seega suured 2m müürid varjasid vaadet, aga ega sellest ei olnud midagi.
Austriasse jõudes kohtasime kordades ilusamaid vaateid, need tänavad, majad, mäed, no kõik kõik - väga ilus, super!
Käisime algul ühes kohas, kus pidime mäest päris pikalt üles kõndima, jään vastuse võlgu kus ja mis me täpselt olime, sest jah.. 😅 Aga vaade oli super ilus, lennukid lendasid väga madalal, tehti ka grupipilt. Varsti öeldi meile, et 30min on vaba aega ja võime minna oma teed, kuid bussipeatuses saame kõik kokku.
Läksime siis oma teed ja püüdsime leida mulle wc-d, aga üllatus üllatus maksma peab 50 EURO senti, aga jumala eest ka ei ela sellises riigis kus oleks ju eurod, ma ei teagi sellest midagi! Igatahes eurosid meil ei olnud ja tšehhi kroonidega polnud midagi peale hakata. Eks ma kannata siis edasi.
Nautisime vaadet ja liikusime tagasi kokkulepitud kohta, et bussi peale minna. Loomulikult polnud ühtegi tuttavat nägu ja ei olnud rohelist bussi. Paaaanika! Ma ei saa teisiti, paanika, juba mõtlen kuidas siit tagasi Znojmosse saab, kus võiks olla bussijaam, mitu km kõndida oleks jne. Poisid rahustasid ja ütleksid, et aega on veel 5min, küll teised ka kõik tulevad. Mida??? 5 MINUTIT?? Kõik peaks juba siin olema 🤣🤣
Läks veel mõni pingeline minut ja siin kõik olidki huuuh..
Sõitsime edasi järgmisesse kohta, tegin igal pool pilti aga jällegi ei oska öelda kuhu me sattusime. Nüüd jalutasime juba mitu tundi väga kuuma päikese käes, nii kuuma, et jope pidi ära võtma ja nägu sai päris hästi päikest.
Jalutasime mööda tänavaid kuni jõudsime suure uhke kirikuni, kui me sinna jõudsime hakkasid kirikukellad tööle (uh issand, nagu 15 erinevat kirikut oleks korraga alustanud oma kellamängu).
Meile öeldi, et kõigile antakse 20min ja siis peame siin samas kokku saama. Kõik tõttasid sööma, aga loomulikult mina ei suutnud, sest 20min ja ma pole poodidesse veel saanud, esimene tuttav ja mitte nii kallis pood oli Zara mis silma jäi ja sinna ma ka põrutasin, õnneks poisid tulid koos minuga sest kuidas nad oleks saanud pisikese tüdruku üksi keset sellist suurt rahvamassi lasta kuhugi. Aga ei, alla 30eur asja seal polnud, see oli kolme korruseline ja mitte ühtegi. Läksin tänava peale et vaadata palju meened ja sallid maksavad, sallid 10-15eur, meened kõvasti üle 5 eur, aga mis ma ikka tahan, see ongi turistide lõks😊
Ei tea kui palju läks aega mööda, aga pidin saama kohvi, sest pea juba valutas ja hommikul kohvi ega süüa ei saanud. Palusin Vennol minna McDonald'sisse kohvi järele. Varsti oli mõni minut möödas ja minul jälle PAAAANIKA! Kus on Venno, 20min on ammu möödas! Käisin edasi-tagasi ja varsti ta tuli - käes tavaline kange must kohv ilma piima ja suhkruta ja 2.50 EUR .. Aga mis sa seal Viinis muus ikka soovida oskad.
Kiiresti läksime kokkulepitud kohta ja uhfff õnneks olid kõik olemas ja me polnudki viimased kes kohale jõudsid. Jalutasime veel pika maa, minul varvas jalanõudest valus, pea haigusest valus, aga see oli seda väärt! Nii, see kohv - joon, joon, aga kuidagi alla minna ei taha... Varsti vaatan, et ooo sitikas kohvi sisse lennanud, aitasin ta välja ja jõin veel paar lonku, kuni kohtasin prügikasti.
Enda arust olin tubli kodanik kes viskab kohvitopsi ilusti prügikasti, aga okouuuuuu tegelikult pole ka midagi tubli kodanik, sest viskasin topsi koerakaka jaoks mõeldud kasti .. Loomulikult said kõik naerda ja mina paar kiiremat sammu teha (ma ikka ju oskan).
Mõni aeg hiljem jõudsime tagasi muuseumite juurde ja meile anti veidi vaba aega. Selle ajaga nägime ära lindudepaaritamise, palju inimesi ja saime otsida wc-d, sest ma ju pidin KOHE püksi tegema (loomulikult oli teistel hea meel ja ajasid mind veel rohkem naerma), aga vetsu ma sain wohoo!!!
Jube suur nõrkus, kõht tühi, jalad valusad, pea valutas, käed värisesid - oh õnneks oli kell seal maal, et pidime grupiga kokku saama ja bussi minema. Jah, aga keda pole, pole kedagi!! Minul jälle PAANIKA! Äkki pidime saama 13.30 kokku, mitte 14.30, äkki pidime kuskil mujal kohtuma, äkki mindi minema ja jäeti meid maha .. Rahu rahu, sealt need inimesed tulema hakkasid ja saime rahulikult minna bussi! 👍
Tagasi sõites räägiti jälle bussis mikrofoni palju uut ja paremat, palju ajaloo kohta, aga kuna ma midagi aru ei saanud ja olemine oli väsinud, siis otsustasin magama jääda. Magasin nii magusalt et ühel hetkel ärkasin millelgi peale suure ehmatusega ja panin Meelisele küünarnukiga ribidesse (ausõna, see oli kogemata)!
Kohal me olimegi, tagasi Znojmos, elusalt ja tervelt! Kõndisime majutusse läbi pargi, kus on üks majake mille peal oli kirjas, et väljas oli 21 kraadi sooja! Uhf, tõesti siin on iga päev 21 - 23 kraadi sooja 😁😁
Selle päeva kohta on kohe väga palju pilte! 😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar