Lõpuks ometi on päev, mil saan kaua magada, aga ma ei mõista, mismõttes ärkan juba kell 8, olgu jah, Eesti kella järgi kell 9, aga siiski.. Oleks ju võinud tududa kaua kaua 😁 Peale selle, et ärkasin vara, siis naljakas on see kuidas ma ärkasin - kodus on mu voodi kõrval kirjutuslaud millel on öölamp, ma siis arvasin et olen kodus ja hakkasin kätt välja sirutama läbi une, et tuld põlema panna. Loomulikult ma ehmusin üles juba selle peale, et lauda polnud ja teiseks selle peale, et miks ma peaks hommikul tule põlema panema. Ehk siis järjekordselt pidin tõdema, et ma EI ole kodus, vaid kodust kaugel.
Varsti kirjutas üks poistest, et muideks saab nädalavahetuseti ka hommikul süüa, seda oli väga hea teada, sest kõht oli tühi ja hommikusööki sai lõpuks ometi nautida, ei pidanud kuhugi kiirustama. Nii me siis läksimegi sööma ja nautisime!
Peale söömist oli kell alles nii vähe ja kuna meil kellelgi plaane polnud, otsustasime et läheme linna jalutama. Vaatame kas poed on lahti, et saaks endale midagi meeldivat soetada. Kahjuks on laupäeviti poed 12ni avatud ja pühapäeviti suletud, aga sellegi poolest saime jalutada ning linna vaadata.
Ilma suhtes peaks mainima, et siin on tõesti soe päikese käes, lausa nii soe, et naha võtab märjaks, eriti kui koguaeg kõndida mäest alla ja üles, aga siin on nii tuuline (sest elame mäe otsas), et jopet ära võtta ei saa.
Nautisime ilma ja ümbrust ning lõpuks ometi nägin ka ühte põõsast, millel on rohelised pungad. Jalutasime seni, kuni jõudsime suure kellatorni juurde, läksime sisse ja uurisime kas saaksime üles minna. Jah, saime! See vaade.. See oli lihtsalt imeline! Aga uuesti ma sinna minna ei soovi, sest üles minnes oli must miljon treppi ja alla tulles kartsin koguaeg, et kukun alla 😀😀
Mingil hetkel proovis ka Britta meiega liituda, kuid kaua ta vastu ei pidanud oma halva enesetundega, sest väljas oli tõesti väga tuuline. Nii me siis läksimegi tagasi majutusse ja lihtsalt peale 2 ja poole tunnist jalutuskäiku magasime 2h.
Ärkasime kella 16 paiku ja kutsusime üle poistest enda tuppa kaarte mängima, sest teine noormees oli Tšehhi sõbraga välja läinud. Kaarte oli väga tore mängida, kuni läks kõht tühjaks. Otsustasime Meelisega minna poodi, et osta vajalikud toiduained ja teha süüa.
Poes sai käidud, söök sai tehtud, isegi söödud sai. Läks mõni aeg mööda kuni Britta palus, et helistaksin õpetaja Helenale ja paluksin, et ta teda arsti juurde viiks, sest tema temperatuur oli ikka ja jälle 38 ja peale. Nii ka siis tegingi ja õpetaja tuli kohe kohale.
Haiglasse sõitsime autoga umbes 10min. Britta käest küsiti Euroopa ravikindlustuskaarti, aga kuna ta on kooli lõpetanud ja tervisekindlustus kehtib veel vaid 3 kuud peale kooli lõppu, siis enne reisi ta kaarti teha ei saanud, vaid lasti välja printida vastava tõendi paberi peal. Alguses ei tahetud seda paberit vastu võtta, kuid õnneks läks kõik nii hästi, et abi me saime. Arst vaatas ta üle ning kirjutas antibiootikumid. (Arvatavasti on tal angiin, sest plekid on kurgus, kurk valus, neelata, köhida ja rääkida valus).
Olen Brittaga iga päev kõrvuti ühes toas maganud, juba nädal aega, lennukis jõime samast pudelist vett ja oleme samast klaasist mahla joonud. Angiin on tegelikult ka väga nakkav, tegelikult pean sellest patsillisest toast väga eemale hoidma. Aga kuna ma juba olen temaga palju kokku puutunud, siis tundub mulle, et ta nakatas mind või siis olen väljas tuult saanud salli puudumise tõttu. Igatahes eile õhtul mu pea väga valutas, kehv oli olla ja kurk hakkas samuti valutama. Ega ma arvanudki, ei tunnista endale ja ei mõtle et ma haigeks hakkan jääma, kuid eile õhtul mul väike palavik oli ja magama läksin ka väga vara suure peavaluga. Jõin kohe raviteed, võtsin paracetamoli ja kuna köha oli, võtsin ACCd.
Hommikul ärkasin väga heas olekus ja temperatuur oli 34.4, see on minu jaoks väga okei temperatuur, sest minu normaaltemperatuur on 35.5. Ehk siis minu nö väike palavik eelmisel õhtul oli 36.7, mind võib uskuda, et see on minu jaoks palavik.
Minnes tagasi eelmise jutu peale, siis ega ma haiglas alla jääda ei saanud, kui ka ikka juba haiglas olin, siis palusin ka enda kurku vaadata. Ütlesin arstile, et olen Brittaga ühes toas ja eelmine õhtu oli väike palavik. Loomulikult küsiti kohe, et kas mul ka valus on, vastasin, et jah, aga ma kuristan kurku soolveega ja söön mett, mida hommikul söögilauast võtnud olen. Arst vaatas mu kurku, ütles et ka minul on mädaplekid, aga neid nii vähe, et antibiootikume mina ei vaja.
Just, tähtis on see, et Britta terveks saaks. Aga tagasi jõudes tundsin ma end jälle väga halvasti ja üks kurgu pool oli valus. Kuristan siis jälle kurku ja temperatuur näitas 36.5.. No ei tea mis jama see on, aga ma nii tugev tüdruk, et usun siiralt et minule ei hakka miski külge ning et see kehv enesetunne läheb mööda, usun et hommikul on temperatuur jälle 34 või 35 ja kõik saab korda.
Haiglas läks visiiditasu maksma lausa 25 EUR (mõelda vaid, et meil on vaid 5 EUR), seal pidi maksma sularahas ja Tšehhi kroonides. Õnneks oli mul raha ja sain tasuda Britta eest. Eestis maksab ravikindlustus selle kinni ja ka antibiootikumide raha. Ega ei saagi öelda, et siin oleks asjad odavamad. Tegelikult sama hinnaklassi jääb kõik mis Eestis, toit ja riided kaasaarvatud.
Aga soovime meile ja teile kõigile palju tervist ja hea tuju! ☀️👋😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar