On lennueelne päev ja väga suur hirm, lausa nii suur, et olen umbes 3 korda kontrollinud kas äratuskell on ikka 6.45 peal, kas on ikka homne kuupäev 3. aprill, kas ikka sai kõik asjad kotti, ega ma midagi nimekirjast kahe silma vahele ei jätnud, kas ma ikka jõuan õigeks ajaks lennujaama, kuidas ma lennujaamas toime tulen, ega ma lennukis kokku ei kuku suurest hirmust ja mis kõige tähtsam, kas saan ikka 32p välisriigis hakkama, teises keskkonnas, teises keeles ja perest eemal.
Pean tõdema, et teen sääsest elevanti, sest ma pole varem lennukiga sõitnud ja ei kujuta ette kui põnev või hirmus see kogemus olla võib. Pole olnud kauem kui ehk nädal oma mugavast keskkonnast eemal, kuid kohe kohe, vaid loetud tundide pärast see juhtub.
Olen enda üle tõtt öelda päris uhke, et sain sellise võimaluse Erasmus+ programmi poolt ja et olin nõus kohe minema, nagu öeldakse pea ees vette minema.
Tegelikult olen päris põnevil ja täis ootusi, sest olen siiani aru saanud, et lähen väga armsasse kohta, kus võetakse meid väga hästi vastu ja peale praktiseerimise võimaldavad nad meile ka palju uut ja põnevat, palju vaatamisväärsusi ja muid kohti.
Olen minemas Tšehhi, Znojmo linnakesse, kus olen kokanduse eriala välispraktikal Savannah Hotelli restoranis. Olen praeguseks küll kooli lõpetanud, kuid õnneks saan selle aasta programmis minna veel kord välispraktikale ja seda nii kaugele.
Homne päev tuleb üpris seiklusrikas - peale hommikust ärkamist, uuesti nimekirja kontrollimist ja kõige muu olulise ning mitte nii olulise tegemist stardin Tallinna poole, sealt lennuki peale. Lend viib esialgu Poola, Varssav'isse, seal on ümberistumine ning siis põrutame juba Austriasse, Viini. Seal ootab mind ja minu kolme kaasreisijat Znojmo kooli esindajad ja viivad autoga Tšehhi. Igatahes saan ühe päevaga läbida kolm riiki + loomulikult neljandaks riigiks on meie armas Eestimaa ❤️
Püüan nüüd rahulikult magama jääda ning loodan, et tuleb magus uni - Tšaupaka ☀️🤗
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar