Hommikul ärgates taipasin, et väljas sajab vihma, seega olin kindel, et on väga väga külm ilm.
Läksime alla kohvi jooma ja sööma, peale seda pidime teele asuma. Kuna mul oli kapuuts, oli ju kõik hästi, aga Britta jopel polnud kapuutsist haisugi, seega kuna ma nii hea inimene olen läksin ma talle seda tuppa otsima. Aga mida pole, seda pole! Läksin tagasi alla, mõtlesin et vaatan siis ühe korra veel seljakotti, et kui seal ka pole, siis pole.. Aga oli!
Seega asusime teele ja ütlen ausalt, et värskest õhust küll rääkida ei saa, sest väljas no nii umbne. Jalutasime rolleriputkani (mina kutsun seda nii, tegelikult pole putkat seal, seal vaid mõni roller tee ääres, mõni auto ja tihe liiklus). Sealt edasi autoga tööle.
Kõik ilus tore, aga vot tööle et saa, sest üks lukus ja keegi sisse ei lase. Lõpuks seisime seal mina, Britta, Sonja ja üks meessoost teenindaja nii umbes 20min väljas.
Mingil hetkel muidugi saime sisse, riideid vahetama minna ja tööle asuda.
Peakokka täna ei olnud, aga selle eest oli üks tore mees keda kutsuti Miškaks (vene keeles võib oletada, et kutsutakse karuks, aga ta nägigi karu moodi välja). Tööl oli ka see imetore tädi kelle ma Eesti kaasa võtaks ja mõned töölised ka..
Miška andis mulle tööülesandeks kohe tohutu koguse liha praadimise, hiljem sibulakastme valmistamise, varsti - veel hiljem kana tükeldamise, kana šašlõkivardasse panemise ja loomulikult toidu proovimise 😀👌
Ütlen ausalt, et pidin pikali kukkuma kui nägin, et nad praevad sibula põhimõtteliselt süsimustaks, aga ausalt see maitse mis hiljem kastmest tuli, oli suurepärane!
Miška rääkida, et kui soovin tumedat suppi saada, siis peangi sibula tumedaks praadima. Aga sellist asja ma Eestis kohanud ei ole. Mu armas koka õpetaja Ariaane, oleks kindlasti pikali kukkunud ja juuksed oleksid püsti peas olnud kui ta oleks seda näinud. Õnneks ma sellest pilti ei teinud 😄😄
Sain Miškale õpetada Eesti keele sõnu, rääkisime meie jõulutoitudest (muideks sain teada, et nemad söövad jõulutoiduks kartulisatit ja kala), suhtlesime neljas keeles: Eesti, Tšehhi, Inglise ja Vene .. Aga hakkama saime ja väga väga meeldiv oli!
Varsti pidime Brittaga piklikust saiast viie lõikama, et hiljem saiu kaunistada, aga uue hüüdnimega Nõia Ellale ei meeldinud kohe üldse mitte midagi. Ei meeldinud meie tükeldus, võttis meie saiad ja loopis neid ühest kohast teise ja hiljem prügikasti. Loomulikult rikkus tuju ära, aga pead ei tohi norgu lasta.
Mõne aja pärast saime süüa ja siis varsti juba koju!
Ütlen ausalt, et olin väga väsinud, jalad, põhiliselt põlved nii väga valutasid, kuna mul on reuma, aga peale rohu võitmist läks kergemaks :)
Peab ka tõdema, et olin ka poolel teel hulluks minemas, sest esiteks olin väsinud ja ei jaksanud midagi teha ja teiseks igavus siin kodus oli meeletu. Aga õnneks ei hakka ma põlema minema, nagu Meelis teises toas meie väitis, et läheb igavusest põlema :D
Loomulikult oleksime võinud midagi teha, aga samas oli nii suur väsimus, et lihtsalt jäi ära.
Õhtu poole läksime neljakesi alla istuma ja juttu ajama, saime palju naerda ja mõni meist sai ka lauajalkat mängida 😜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar